Kindlasti oled kohanud inimesi, kelle tekstid voolavad vabalt. Ja siis on neid, kes kirjutavad hästi pikalt ja püüdlikult, kuid tulemus jääb… puine. Isegi kui need kaks inimest räägivad täpselt ühest ja samast teemast. Miks see aga nii on?
Võib-olla peitub vastus nähtamatus x-faktoris ehk kirjutaja pilgus, tajus ja loomupärases keelevaistus. See on natuke nagu siis, kui annad kahele inimesele täpselt samad pintslid ja värvid kätte. Üks loob midagi, mis puudutab hinge, teine lihtsalt katab paberi värviga. Mõlemal on käes samad, kvaliteetsed tööriistad, kuid ainult ühel on see nähtamatu miski, mis paneb pildi tõeliselt elama.
Kas kirjutamine on kaasasündinud anne?
Isiklikult usun, et kindlasti on see anne. Mõnel lihtsalt on see sisemine rütmitaju, mängulisus ja loomulik tunnetus keele suhtes. Ta saab aru, millal lausest saab lugu ja millal tekst hakkab hingama.
Aga siinkohal kindlasti märgin ära ka selle, et kirjutamine pole ainult anne vaid see on ka oskus, mida on võimalik arendada. Kirjutamine vajab harjutamist, järjepidevust ja eelkõige aga piisavalt huvi selle tegevuse vastu. Täpselt nii nagu nagu joonistamise puhul, mille näite eelnevalt tõin. Mida rohkem harjutad, seda selgemaks ja elavamaks muutuvad need esimesed kohmakad kritseldused, kuni ühel hetkel hakkab paberilt vastu vaatama just see, mida sa alguses oma vaimusilmas sinna ette kujutasid.
Aga las AI kirjutab!
AI on miski, mida kasutame praeguseks juba me kõik. Nii sina, mina, kui su lapse klassijuhataja ja tõenäoliselt ka naabrionu, kes enne oma pensionipõlve kirjutamisest kauge kaarega mööda käis. Töömeilid, esseed, ideekaardid, isegi sünnipäevakõned, me küsime AI-lt abi igas olukorras.
Eriti suureks toeks on tehisintellekt just kirjutamisel. See on pannud sõnad liikuma ka neil, kes varem poleks julgenudki proovida. Mõtted saavad kuju, ideed vormi, segased laused muutuvad ladusaks. See on ju suurepärane, sest AI on avanud kirjutamise ukse paljudele, kes poleks muidu ehk kunagi alustanud.
See aga ei tähenda, et kirjutamine ise oleks muutunud imelihtsaks. AI võib küll aidata, suunata ja toetada, kuid tõeliselt hea teksti sünniks on vaja midagi enamat, vaja on inimlikku puudutust.
AI võib kirjutada korrektse, loogilise ja tehniliselt laitmatu teksti. Aga kas see on ka sinu lugu? Kas see paneb kedagi hetkeks peatuma ja lugema? Kas see paneb südame natuke kiiremini põksuma?
Sageli mitte. Sest just päris inimene ehk tema kirjahääl, kogemused, huumor ja see seletamatu miski on see, mis paneb sõnad elama. Seda AI veel ei suuda. Vähemalt mitte päriselt.
AI aitab sul kirjutada, aga sinul peab olema ka päriselt midagi öelda!
Kui sul aga on midagi öelda?
Kui sul on midagi öelda, siis alusta. Ei ole õiget ega valet hetke, on ainult see hetk, mil mõte tahab kirja saada. Just siis on see sinu mõte kõige ehedam ja ausam.
Loomulikult sõltub kõik kontekstist ja sellest, kui „valmis“ see mõte avaldamiseks on.
Kui tunned head või positiivset emotsiooni, siis lase tal lennata! Mida värskem ja vahetum see on, seda paremini jõuab see ka lugejani.
Aga kui see, mida tahad kirjutada, on pigem kaebus või negatiivne reaktsioon, siis soovitaksin: kirjuta see küll üles, aga ära veel saada.
Hea ja halva emotsiooni vahe on suur. Esimene ühendab, teine võib põletada sildu, mida sa tegelikult lammutada ei taha. Sageli kipume me hetkeajel ülereageerima, kuid mõne tunni või päeva pärast tunneme, et oleks võinud hoopis teistmoodi öelda.
Seepärast ongi kirjutamise juures kõige olulisem mitte ainult oskus sõnu leida, vaid ka tunnetada ka seda, millal on neid õige aeg maailmaga jagada. Ja kui sa tunned, et mõte on olemas ja aeg on õige, aga sõnad ei taha tulla, siis siin tulebki mängu AI.
Parimad AI tööriistad, mis kirjutamisel päriselt abiks on:
- ChatGPT – suurepärane ideede genereerimiseks, mustandite loomiseks ja tekstistruktuuri hoidmiseks. Ideaalne, kui vajad kiiresti raamistikku või tahad lihtsalt „midagi kirja saada”, mida hiljem edasi lihvida. Ise olen jätkuvalt ChatGPT usku ja kasutan kõige enam.
- Claude AI – neile, kes hindavad veidi pehmemat ja voolavamat stiili. Claude suudab pakkuda inimlikumat ja tunnetuslikumat sõnaseadmist. Küll aga tundub vähemalt mulle, et enda jaoks ´´koolitatud´´ ChatGPT teeb samahea töö ära. Tasulist Claude pole ma kahjuks proovinud ja võimalik, et teeb imesid ja pean oma sõnu sööma.
- Google Gemini – integreeritud Google’i otsinguga, mis teeb selle heaks tööriistaks faktide ja taustainfo leidmisel. Samas pole mina temaga seda hea klikki leidnud ning kasutan suhteliselt harva. Näiteks kui tahan saada teist arvamust vms.
- Perplexity – tugev faktide, viidete ja selgituste otsimisel. Kui kirjutad teadlikumat või uurivamat teksti, näiteks esseed või blogipostitust, on see tööriist suureks abiks.
Ja kui sulle nüüd tundub, et kõik on muutunud imelihtsaks ja et viskad mõtte sisse ja ChatGPT vorbib kümme artiklit tunnis, siis tegelikult nii see ei ole. Minu enda kogemus on pigem vastupidine.
AI ei tee kirjutamise protsessi kordades kiiremaks, vaid paneb mind hoopis rohkem mõtlema.
Olen muutunud kordades kriitilisemaks oma tekstide suhtes – loen, timmin, kärbin ja küsin endalt ikka ja jälle: kas see mõte on lugeja jaoks selge? Kas see on vajalik? Kas ta saab siit vastuse sellele, mida ta artikli pealkirjale klikkides otsis? Kas see on päris?
Jah, AI säästab kahtlemata aega, eriti siis, kui vajad tooteomaduste kirjeldusi või fakte.
Aga see ei tähenda, et kirjutamine ise muutuks imelihtsaks või käiks nipsust.
Kui ma mõnda artiklit kirjutan, on mul korraga lahti mitu AI-akent – ja üks väga oluline aken veel: see loovuse oma, mu enda peas. AI aitab mõtteid korrastada, eriti siis, kui kipun lõiguti kordama või fookusest kõrvale kalduma (ja olgem ausad – ka SEO jaoks on ta vahel kasulik). Aga ükski tekst ei sünni lihtsalt copy–paste meetodil.
Sa pead ise kohal olema. Tunnetama. Otsustama. Pead olema toimetaja ja kunstnik ühes isikus.
Kuidas oma kirjutamisoskust arendada?
Siin on mõned lihtsad, aga päriselt toimivad nipid, mida saad kohe proovida:
1. Kirjuta iga päev natuke
Olgu see päevik, mõtisklus või mõne julgema puhul isegi sotsiaalmeediapostitus – peaasi, et paned mõtte kirja. See aitab sul oma ideid paremini väljendada ja hoiab nn kirjutamislihase töös.
2. Loe palju ja eriilmelist
Hea keelevaist tuleb enamasti lugemisest. Pane tähele, millised laused sind kõnetavad ja miks. Ausalt öeldes ei ole mina eriti suur juturaamatute lugeja ja ma ei mäletagi, millal viimati mõne ilukirjandusliku loo päriselt kaanest kaaneni läbi lugesin.
Võib-olla oligi selleks Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu” – see jäi meelde, sest oli lihtsalt nii omamoodi ja veidi kummaline.
Aga loen ma küll – pigem raamatuid, mis pakuvad teadmisi: ajaloost, inimestest, loodusest ja ühiskonnast. Ja ka see on lugemine, mis arendab. Sealtki saab keele- ja mõttemustreid, mis tulevad kirjutamisel väga kasuks.
3. Kuula iseennast
Kirjutades küsi iseendalt, et kas see on minu hääl või lihtsalt hästi kõlav lause? Julge olla aus ja ära püüa kõlada targemalt, kui sa tegelikult tahad olla. Lugejad tunnetavad siirust.
4. Toimeta – ja tee seda julgelt
Esimene versioon ei pea olema ideaalne. Toimetamine on osa loomisest, mitte karistus.
Mõnikord sünnibki parim tekst alles siis, kui oled pool sellest maha tõmmanud. Ja teise poole veel omakorda vähemalt kolm korda ümber kirjutanud.
5. Kasuta AI-d kui abimeest, mitte otsustajat
Lase tal kaasa mõelda, pakkuda ideid ja struktuuri, aga vali ise, mida jätad.
Sinu lugu, sinu hääl ja sinu valik!
Sa ei pea kõiges hea olema – kirjutamine on vaid üks oskus paljude seas
Jah, AI võib meid kõiki aidata kirjutada paremini. Aga meistriks saab ikkagi ainult harjutades. See x-faktor. Võib-olla on see sinus juba olemas ja tuleb vaid lubada tal välja tulla. Ja kui tunned, et seda annet pole, siis on seegi täiesti okei. Me ei pea igal hetkel igas valdkonnas spetsialistid olema. Isegi kui prooviks, põleksime varem või hiljem lihtsalt läbi. Mina näiteks tunnistan ausalt, et kuigi ma suudan suure enesekindlusega kirjutada kasvõi hüppenöörist tuhande sõnalise essee, on mu matemaatikaoskus alla igasugust arvestust. Ma võin rahulikult liita kokku 2 + 2 ja saada tulemuseks viis.
Ma võin matemaatikat õppida ja hetkeks kõigest aru saada, aga juba järgmisel hommikul on kõik jälle meelest läinud.Kui mitu korda ma kooliajal enda peale vihastasin, mõeldes: kuidas ma ei mäleta seda, mida eile õhtu otsa tuupisin?Täpselt nii segaselt kõlab matemaatika minu jaoks – loogika ilma loovuseta.Null inspiratsiooni, null kirge – lihtsalt numbrid, mis ei taha kuidagi mu peas püsida.
Ja teate – olen üsna kindel, et kui keegi näeks mu matemaatikakontrolltöid, vangutaks ta pead ja küsiks, kuidas ma üldse nii kaugele olen jõudnud.
Aga tegelikult on asi lihtne: kui sa ise ei oska, siis leia keegi, kes oskab. Mäletan siiani, kuidas mu matemaatikaõpetaja kord ütles:
„Sa ei saa elulõpuni kalkulaator taskus ringi käia.” Aga näed – saan küll. Telefon on kogu aeg taskus.
Nii et kui kirjutamine tuleb sul raskelt, ära tunne end halvasti.Sa ei pea selles parim olema. Mõnikord on sul lihtsalt vaja kiiresti üks tekst valmis saada ja siis on need nipid ja tööriistad sulle toeks. Aga kui tunned, et kirjutaja sinus endiselt ei ärka ( nagu minus matemaatikut), siis on täiesti okei ka see, et annad selle töö kellelegi teisele tegemiseks. See ei tee sind vähem väärtuslikuks, vähem loovaks ega vähem targaks. See tähendab ainult seda, et sa teed ruumi millelegi, milles sina särad.
Ja see, usu mind, on alati hea mõte.