Eelmisel nädalal sattusin lugema üht LinkedIni postitust, kus arutleti võimaluse üle, et tulevikus hakkab ka ChatGPT kuvama reklaame. Ühelt poolt turundusinimesena, ma näen selles suurt potentsiaali. Teisalt aga, kui igapäevane ChatGPT kasutaja, tunnen pigem ärevust. Kuidas ma üldse edaspidi saan aru, kust jookseb piir objektiivse info ja nutikalt serveeritud reklaami vahel? Kus lõpeb fakt ja […]
Kindlasti oled kohanud inimesi, kelle tekstid voolavad vabalt. Ja siis on neid, kes kirjutavad hästi pikalt ja püüdlikult, kuid tulemus jääb… puine. Isegi kui need kaks inimest räägivad täpselt ühest ja samast teemast. Miks see aga nii on? Võib-olla peitub vastus nähtamatus x-faktoris ehk kirjutaja pilgus, tajus ja loomupärases keelevaistus. See on natuke nagu siis,
Kas AI teeb meist kõigist kirjanikud? Loe edasi
Olen ikka töölainel ja seekord lipsab siia blogisse SEO-teema. Paljud küsivad, kas see on 2025. aastal veel oluline või on AI selle juba üle võtnud, sest hoogsalt levib arvamus, et tehisintellekti tulek tähistab SEO lõppu. Tegelikkus on aga vastupidine – SEO roll pole kadunud, vaid hoopis kasvanud. Ja kui sulle tundub, et see maailm kubiseb
Kas SEO on 2025. aastal endiselt oluline? Loe edasi
Mõned aastat tagasi toimunud sündmused näitasid kogu maailmale, et suur osa tööst saab tehtud ka kodust. Mina jõudsin selle teadmiseni veidi varem. Kodukontor sai minu jaoks üsna loomulikuks osaks tööelust. Ja kui aus olla, siis see otsus on toonud rohkem positiivseid hetki kui keerulisi väljakutseid. Kui mainin, et töötan kodukontoris, arvavad mõned kohe, et see
Kaugtöö ehk “Emme, millal sa päriselt tööle lähed?” Loe edasi
Üks asi, mis juba pikemat aega nii suurte kui väikeste seas elevust tekitas, oli reis Kreekasse — täpsemalt Rhodosele. Kes veel ei tea, siis Rhodos on üks Kreeka päikesepaistelisemaid saari, asudes Egeuse mere kagunurgas. Saar, kus ajalugu kõnnib tänavatel, meri on helesinine nagu postkaardil, rannad kutsuvad laisalt lebotama ja inimesed naeratavad… no, nagu kreeklased ikka.
Rhodose reis ehk killuke Kreekat Loe edasi
Kui aias või vana taluõue serval kasvab kreegipuu, siis on sügisel marjade rohkus kindel. Kreegid on hapukasmagusad, mahlased ja õrna vürtsika noodiga – justkui loodud moosiks. Vanaemade aegne kreegimoos on paks, aromaatne ja tõeline elamus, mis sobib nii pannkookide kõrvale, hommikuse pudru peale kui ka lihtsalt saiale määrimiseks. Kes siis moosisaia ei armastaks? Meie meelest
Kreeke ehk teisisõnu ka kui neid armsaid metsikuid ploome – teati hästi juba meie vanaemade aegu. Tänapäeval kipuvad need aga tasapisi unustusse vajuma. Ometi on kreegipuu üks imetlusväärselt vähenõudlik, kaunilt õitsev ja rikkalikult viljuv viljapuu, mille saaki saab nautida mitmel moel: moosiks keeta, mahlaks pressida või lihtsalt otse puult suhu pista. Mis on kreegid ja
Kreek – viljapuu, mis väärib taasavastamist Loe edasi
Pole ilusamaid ja puhtamaid kohti kui meie suurte ja imearmsate saarte põllud, kadakaväljad ja metsaservad. Just aprillikuus hakkavad need maastikud elama: kiviklibuste randade rohelistelt muruäärtelt ja madalate kadakate vahelt pistavad ennast välja kevade esimesed päikeselised tervitajad – nurmenukud. Ka sel aastal ei pidanud Saaremaas, täpsemini Sõrves pettuma. Kadakate vahelt kiikas vastu suur kollane õitemeri, justkui
Nurmenukud – kevade kuldsed tervendajad Loe edasi
